Hei! Kas kuuled?
Kas kuuled Sa häält,
mida tekitab kalmul helklev küünal?
Kuuled Sa häält, mis hüüab Sul „õnne“?
Aga kas näed või Sa tunnetad, mismoodi Sind igatsen?
mälestus täpselt õigesti mälus on süübinud.
Püüdsin Sind püüda, kuid läksid Sa jäädavalt.
Mis oleks, kui oleksid püsinud igavesti ja jäänud?
Kas hindaksin Sind nii, kui olnuks kõik lihtsam või olnust veelgi keerukam?
Läksid, jah, läksid...
Nii oli kergem meil kõigil.
Ent Su vankumatu hing on kandunud edasi,
ta on justkui olematu olemises parim eales, kes elanud!
Su kodu on mu kindlus, süda ja pelgupaik.
Isa, Su mälestust hoitakse – täna, homme ja edasi veel.
No comments:
Post a Comment