Puhkuse ajaks ostsin törts värvi ja laeplaate

Noh, eh, kae lugu!

Mina siin, juhhuu!

Puhkuse viimased veeringud veerevad ja kui nüüd päris aus olla, siis kodu heaks pole just eriliselt kiiduväärselt palju liigutatud küll. Muru tahab aknast sisse kasvada enam-vähem  (pigem äkki enam) ja oma laudakesele pole otsakelpa siiani jõudnud teha, kuigi kevadel vandusin endale, et talveks olgu olemas! Aga noh, jõuab küll ju veel, onju?

Kunagi ma siin oma suures puhkama-hakkamise-tuhinas sheerisin fb-s pilti: 

Aga tegelt oli nii, et selle enda jaoks vajaliku laeplaadi ja muude kolade-vidinate ostmiseni jõudsin ma miski alles suht puhkuse lõpupoole. No igatahes üle poole puhkuse oli juba tegeletud igasuguste ebavajalike lolluste genereerimisega, nende elluviimisega ja siis veel mingis miljonis kohas käimisega ja aega puhata ikka nagu polndki. Aga õnneks polnud need käimised-tegemised kaugeltki mingid tõsised 😏 Kaugel sellest 😉 😇 Veidi pidi kuskil vahepeal pingutama ka, aga sellest sai igati auga välja tuldud lõpuks kogu Kirepi tiimiga. Ikka ja endiselt - te olete parimad! 😍

Häh, tegelt enne valetasin...

Kohe puhkuse alguses nädala puhkasime koos Margitiga, sest ta oli Eestis käimas, leidis hea pesa mu juures pikemaks ajaks ja siis vähemalt oli tõesti põhjust lihtsalt elu nautida ja teha mitte midagi kasulikku. Väga. 

Aga igatahes oli mul üheks eesmärgiks korda teha lõpuks see Udumäe esik (koridor, kellele kuidas mugavam ütelda on).

 Siuke ta oli. Kõige nõmedam oli asja juures see, et puitlaudis ja tore-tore, asi too siis üle värvida on, aga ajaga olid laudise vahele praod kuivanud ja pidevalt jõudis see saepururaas või muu sodi, mis seina vahel või lae peal on, ikka alla põrandale. Või aknalauale. Või jopede kapuutsi vahele. 

Suht tüütu.

Aga vaadates pildi infot, alustasin 7. augustil. 

Kuna mu eesmärk ei olnud tekitada külmast ruumist sooja, siis oli lihtne - kips seina, pahtel-värv otsa, lagi allapoole ja plaat lakke. Liist-värk-särk. 

Mnjah. Muidugi üdini üllatununa avastasin, et need kappides olnud 30+7 paari jalanõusid vaja kuskile ära mahutada. No ladusin siis kenasti tuppa trepi alla - ja... üllatus! 

Jalga pole mul kunagi midagi olnud panna ega ole edaspidi ka tõenäoliselt! Ja see +7 paari oli Raneli ja ema jagu... 😎

Hää küll. Mõni pilt ka sekka. 

Õnneks oli põrand mul juba kunagi varem plaaditud :) 

Ja õnneks oli aken juba varasemast ees!

Küll siis oli vaja vahepeal pulmatada ja muidu toretseda :D 

12-dal lõpuks hakkasin tööle jälle. Ega need ukse-aknapõsed mu lemmikud nikerdused just pole, aga ilma ka oleks narr olnd jätta...

Ahhhhhh ja pahteldamisest ja lihvimisest. Nurkade pahteldamist ma ikka konkreetselt vihkan, ma avastasin ja lihvimine on lihtsalt NIIIIIIIII TOREEEEEEE! 😒

Vähemalt oli mul lihvmisel suur abiline. Aint ma aru ei saand, milleks see juhe tal kaasas tolknes, igale poole jäi ette 

Aga mingil hetkel sai ka värv seina, isegi mingi kruntvärv alla. Sel korral Eskaro värvivalikust. Aga kusjuures valitud sai helehall, lihtne värv. Aga kui seina peale sai kantud, pidin ära armuma sellesse, mis tuli! See paistis algselt helehall lillaka varjundiga... no nii ideaalne värv. 

....ja siis see kuivas ära ja sai tavaliseks helehalliks! 😐 

Nagu mul üleval korrusel magamistoaski juhtus. Soovisin ju õhk-õhk-õhkõrna roosaka varjundiga elevandiluuvalget.... aga sai täitsa tavaline elevandiluu, kuigi seina peale kandes, enne kuivamist, täitsa lubaski tulla see, mis soovisin. Noh, esikus ei soovinud, aga see oleks über-vinge olnud, kui olekski saand.

Aga pole hullu, ega siis Udumäel ilma mingi vimkata saa!

Kui värv kuiv, läks teatavatesse seintesse veel Tikkurila kuldne sädelus kah 😍 Ja lakke sai "sädelev" valgusti.

Tuli hakata laega tegelema. Enne veel mängisin suurt elektrikku ka. Paar lühemat juhet oli vaja pikemate vastu välja vahetada ja lülitid-pistikud ka tahtsid vahetust. Noh - tuled põlevad ja pistik annab voolu küll! 

Mingi 78-s amet - elektrik 😃

Lae tõin paarkümmend cm allapoole, sest esiteks oli ta täitsa mõttetult kõrge ja teiseks oli kips mul ka madalam kui lagi, siis kõige lihtsam oli paika panna roovitus, mille külge siis (soojustatud) laeplaat naks ja naks, kinni lasta. Õnneks tollel hommikul sain vara alustada ka - terve öö und ei tulnud ja mis seal ikka voodis pikalt heietada. Ja siis oligi siuh ja viuh ja täna sain liistud paika ja võib öelda, et valmiiiiiiis! 😄

 Sinna laudade taha tuleb juba täna (unegraafik ikka puhta mõtsan, kell ju pool 2 öösel ehk juba täna) mõni riiul. Jalanõude jaoks. Ja muu  esteetilise ja eksponeeritava kola jaoks. Jääbki avatuks :) 
Ega muidu vb poleks sellist kapilahendust välja mõelnud, aga ma "kogemata" lõhkusin vana kapi ära... Muidugi sain pahandada ka, kuidas ma kõik olen ikka üldse ära lõhkunud ilma pealt...

 Aknalauaga sai ka nalja... 1700 mm oli vaja. Tark tüduk ostis 1650 mm pikkuse aknalaua. Mõtles, et ah, mis too 5 mm siis ikka ära on ju! Eksole. Tegelt oli 5 cm puudu. Puudu mis puudu. Aga vahetama ka ei läinud, sest kodus vedeles küll aknalauajuppi, kust puudu olev osa saada. Lihtsalt mul on nüüd väga omapärane aknalaud seal. A mis siis? :D 

Et jah. Teades enda tegemisi, siis ega ikka oleks võinud vähe kiiremini liigutada küll, aga ah, kellel kuhu kiiret sellega üldse oli? 

Aga vähemalt võin öelda, et ma viisin jälle ühe oma unistuse täide ;) 

Sedagi ma oskan küll vähemalt jube heasti! 

Unistada tuleb suurelt ja olla ettevaatlik, mida soovid, sest soovitu võibki sulle ju sülle potsatada! 

Või siis töö ja vaevaga ise tehes kätte jõuda 😊😉 

Aga ma nüüd siis puhkan veel.... mingi KUUS päeva ainult 😕😄 Õnneks on hea see, et tööharjutuseks tuleb järegmisel reedel ainult üheks päevaks minna tööle. 

Ja siis laulan jälle: "Käin alles lasteaias, pole mina veel ju suur ja lalalalaaaa!"

Laav juu!