Novot. Polegi väga olnud siin aega trükkima kukkuda. Eile ma küll korraks käisin ka ülakorrusel mõõte võtmas, aga tööd ma seal ei teinud grammigi. Kuidagi ei olnud töötahet, pea valutas kergelt juba ärkamisest saati (mul, kellel seda nalja ikka haruharva juhtub) ja kümme muud häda. Aga eks organism annab omal moel teada, et kuule muti, tõmba hoogu maha. Ma siis kuuletun.
Üldiselt eile käisin jällegi ka Valmieras, sest mul oli plaan sealt ära tuua nii dekoratiivkivi, köis kui ka parkett. Pistikud-lülitid ka. Ütleme nii, et nõnda kehva päeva pole mul ammu olnudki. Rõõmsalt ma suutsin kogu oma rahakoti senditasku tühjaks kallata Depo's kärude juurde, peale seda kui ma olin vähemalt enda arust edukalt kärusse 20 senti sisestand, et seda kasutada....
Noh, dekoratiivkivide juures klienditeenindajat oodates kulus omajagu aega. Kliente ju palju. Kui tüüp tuli, siis ta teatas, et see hind, mis on suurelt kirjas, ei ole mitte ruutmeetri oma, vaid siiski paki hind ning pakis on 0,6 m2. Selles mõttes, et hind kujunes loomulikult tunduvalt odavamaks kui Eestis, aga jälle tuli tõdeda, et ikka mõhkugi ei mõika tollest läti keelest. Neil võiks mu-suguste jaoks mingid ingliskeelsed brožüürid ja kataloogid olla, et lihtlabane blond estonka ka asjale pihta saaks 😁 Seal küll vene keeles käib enamus asjaajamist, aga ega ma todagi suurt ei oska. Isegi 13 ja kolmkümmend suutsin sassi ajada. Muidugi sain kohe aru, aga... sai rõõmsalt punastada ja itsitada jälle enda üle 😀
Siis tahtsin köit saada. Noh, seda värvi, mida mul vaja oleks, oli 16 mm jämedust vaid ja kaugeltki mitte nii palju kui oleks vajanud, ülevalt riiulite pealt ka müüjapoiss ei leidnud. Njetu... Ok, tollega pole kiiret ka.
Siis oleks tahtnud esialgu 30 m2 laminaatparketti saada (esialgu hirmsasti soovisin küll panna naturaalse... aga kuna tegelikult seal ruumides tõenäoliselt suht vähe viibitakse... võib-olla... ja lisaks ka vaibad naguniiii tulevad maha, siis mis sinna ikka selleks kulutada. Tänapäeval ka igati korralikud ja kvaliteetsed laminaadid olemas, ei pea lihtsalt kõiiiiiiige odavamat võtma. Ja kui mul ükskord peaks tulema mõte, et ma peaks tahtma all, elutoas parketi maha panna, siis seal võib panustada naturaalparketi peale). Et siis.... Noh, tal oli seda ainukest parketti, mis mulle meeldis, ainult 15 m2. Häh... Pidin enam-vähem koha peal itkema hakkama, aga... ju siis nii pidi tollel hetkel olema.
Õnneks täna sain juba Linconast sama parketi euro/m2 odavamaltki 😁 Kõik ei ole Depo's odavam.
See jutt oli lihtsalt väike tiiser sellest, mis praegusel hetkel toimuda võib :)
Trepi ma tellisin novembri lõpus Jonatani Trepid OÜ-st. Tegu on ühemehefirmaga(vist), kelle trepid tunduvad pilte vaadates väga ilusad, korralikud. Saatsin hinnapäringud 5-de kohta. Tol hetkel oli mul idiootselt väikene trepiauk planeeritud... Põhjendasin hinnapäringutes ära, et miks ta nii väike on jne. 1 vastas, et nii väiksesse avasse pole võimalik treppi teha, pane redel. Kõik...
Teine vastas, et neil on tööd nii palju ja nagunii nad a.la. "nõmedustega" ei tegele :D Olgu, veits liialdasin ka. 2 tükki üldse ei vaevunud vastamagi. Aga see mees, Siimustist kohe kirjutas ja uuris ja... kohe pakkus, et tuleb kohale ja vaatame, arutame, et kas ja kuidas saab. Noh, ja saab küll ju!
Trepp hakkab üles minema elutoast ühest vabast nurgast. Kui mul enne oli mõeldud välja, et auk jääb sirge, siis tema pakkus, et tee auk L kujuline ja sellevõrra saame ju trepi alla jäävat pinda pikendada, et trepp ei tuleks hiiglama järsk. Voilaaaa. Lihtne ju. Esialgu protestisin natuke, kuna ei taha ju iga hinna eest lisatööd, aga lõpuks ikka kaine meel nõustus. Tuleb teha.
Reedel ta käis. Kas teisipäeva või kolmapäeva lõunaks oli mul auk sees ja tema võttis mõõdud ära.
Kuupäev oli siis juba 09.12, kui pildi tegin, kus auk juba olemas.
Oh, see augutegu oli ikka üks tükk tegemist. Pind suur ei ole, aga liiva-savi kogus oli ikka päris kõva ja raske, mis sealt ära oli vaja vedada, mitmeid sadu kilosid kokku vast. Toppisin aga kottidesse ja muudkui vedasin, välitrepist alla ja üles jne. All korrusel oli vaja ripplagi lahti võtta, pool elamist oli lõpuks peale janti nii must-nii must-nii must-nii must-nii must-nii must-nii must....
Küll lõikasin sealt kus sai ketassaega, aga enamasti chillisin selle augu kallal tikksaega. Mootorsaag oleks vast liiast olnud. Lõpuks tuli alumise korruse lae ja ülemise korruse põranda vahemikuks uskumatu 60 cm. Alumise korruse lagigi on vist mingisugune 20-30 senti allapoole toodud. Pole ka imestada lõppkokkuvõttes.
Esimesel päeval kui auk oli sees, oli all korrusel metsikult külm... no vist oma 18-19 kraadi vast ikka oli, ei vaadanud. Võib-olla oli ka alla selle. Mis sest et samal päeval panin üleval ka luugi villa alla kenasti. Eks ülevalt lendas kõik jahe õhk alla ja alt soe üles. Elementaarne, eks. Kartsin, et kas nii nüüd hakkabki olema? Novembri alguses lasin Raneli praegusesse tuppa panna õhksoojuspumba, mille ma Eleni käest hea hinnaga sain (kasutatud alla aasta, aga kuna nemad panid omale pelletikatlasüsteemi, siis neil jäi üle). Paigaldaja ütles, et Mitšubishide koorekiht siiski. Mõte on, et kuigi too tuba jääb tühjaks, siis pump ikkagi vajadusel kütab sooja juurde (kuigi enamus ajast piisab ahjust ja pliidist täielikult, vahel tuulte ja suure külmaga on ikkagi ka tegelikult maja päääääris külm olnud), liigutab õhku ringi ja soe liigub nagunii üles. Aga kuna mul üles ei olegi kütet planeeritud, sest loodan, et alt läheb piisavalt sooja üles, siis... esimese päeva õhtul oli küll hirm, et mis mõttes nii külm on? Jääbki nii või?
Õnneks päeva-paari pärast oli kõik see ülemise korruse vill üles soojenenud ja... tata-rata-taaa - ka all oli soe. Ja üleval nii soe, et ega pikkade varrukatega riietega tööd teha seal ei kannata, kohe on palav 😌 Õnnestus 👍
Ahjaa - trepp ise tuleb saarepuust ja lahtiste pöördastmetega, L kujuline ja alt kahe käsipuuga. Jõulude puhul ta tegi ülihea hinnapakkumise mulle 😇 Tänks!
Siin näide sellest, et 07.12 oli mul veel pööningul olemas välisluuk ja see jäi muidugi üldse alguses rääkimata, et esimene asi, mille ma selle projekti jaoks tegin, oli trepp kuni luugini. Pidas kenasti vastu küll kogu selle sebimise ja hullu tavaariveo. Nüüd saan selle ära kasutada põhulaka jaoks, kus Ranelil on oma "elamine" - põhupallidest ehitatud diivanid ja telekad ja muidu urkad.
Ah jaa - kips sai kaaa juba selleks ajaks ära toodud!!! Oi, ma olin õnnejunnis... juba asjad nii kaugel! Eks kips oli vaja enne ära tuua kindlasti, kui luuk kinni läks. Ja kõik pikad prussid, mida mul veel vaja võis minna, vinnasin ka üles ära kohe. Siis pärast hooletu, kust sa neid ikka enam pärast sisse saad kui luuk kinni. Teise poole akent ka ei hakka ära rikkuma.
Aga ega see kipsi üles vedu oli ikka üks ränk katsumus. 50 plaati oli kokku ja mina pidin umbes 350 korda selle tassimise jooksul janusse surema. Raske nii väga ei olnudki, aga kuidagi võttis hirmus läbi pigem see koos raskusega trepist üles käimine ja ebamugav asend ka. Õnneks ma seda üksi ei teinud ka, poleks kuidagigi võimalikki olnud. Aga põlve kukkusin mingi hetk ikka puruks ja väänasin hüppeliigese (järgmiseks päevaks jäi valu järgi) välja... mõni ei jaksanud ju enam jalga tõsta tala koha peal 😒
09.12 seda luuki enam ei eksisteeri 😉 Ja Chillikesekene on mul seal üleval ikka kõige suurem seltsiline koguaeg. Nii kui ta näeb, et ma hetkeks istun, siis ta sekundiga on mul süles ja nurub pai. Eks ma siis silitan ka. Nurru-murru mul.
Nüüd läheks üldse jälle ajas tagasi. Mitte 11 detsembrist ei ole vaja rääkida, vaid hoopis 11-dast novembrist. See oli see päev kui ma sain oma esimese jupikese põrandat!!!
Tegelt oli tegu lihtsalt suvalise laest üle jäänud õhema OSB plaadiga, aga mis siis - kannatas küll prusside peale panna ja sinna juurde siis mängida, et see ongi juba päris põrand 😀 Käisin ja seisin ja istusin seal peal ja üldse oli äge aknast kaa välja vaadata. Ikkagi kõrgem kui siiamaani😂 Tegelikult sai mingigi aimduse kui kõrgeks põrand siis reaalselt kujuneb. Põrand tõusis üldiselt päris palju. Põranda aluse tegin 5*10 prussidest. Kui ühes maja küljes tuli prussile maja ematala jaoks sisse lõigata, siis teises otsas panin a.la veel 5+ cm klotse vms alla, et asi kuidagigi rihti saada. Ja no sain ka. Enam-vähem. Kasutasin loodimiseks nööri ja vahepeal kui kannatas, ka pikka loodi. Aga jah. Tegelt põranda juures ikka siin-seal väikseid tõrkeid on... Aga eks näis... kui parkett hakkab stressama ja streikima, siis tuleb parandusi teha. Tegelikult ei ole üldiselt midagi hullu. Ise tehtud, kaunikene 😇
Iga 2 m tagant panin sellele 60 cm sammuga prusside süsteemile vahejupid ka. Lisaks enamus (ühte vist jäi kogemata panemata) OSB plaatide ühenduskohtadesse lisatoed alla, et otsad ei painduks. Põrand võttis ikka omajagu aega. Eks tegin kuidas jõudsin - muu elu ja kodu tahab ka vahepeal elamist ja kodu kasimist.
Aga minu puhul kehtib küll ikka ütlus- üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Ma ei tea... ma üldiselt vist ei kuula oma sisetunnet, sest esimese mõtte järgi ma teinekord ei toimeta ja siis tuleb ikka pärast ümber teha. Kui ma juhtmeid põranda alt vedasin, siis tegin ikka valearvestuse. Kas tuua 2 juhet põranda seest välja (tulevase vaheseina asukohta) ühelt poolt põrandaprussi või siis teiselt poolt??? Valisin ikka vale poole, sest vaheseinani oli ikka oi kui pikk maa, hiljem selgus. Võtnud ja mõõtnud siis?!? 👿 Noh, võtsin siis nood 2 OSB-d aga toredasti lahti jälle ja tõstsin juhtme sinna, kust ta oleks juba kohe esimese korraga pidanud väljuma... Uh 😂
Aga minu puhul kehtib küll ikka ütlus- üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Ma ei tea... ma üldiselt vist ei kuula oma sisetunnet, sest esimese mõtte järgi ma teinekord ei toimeta ja siis tuleb ikka pärast ümber teha. Kui ma juhtmeid põranda alt vedasin, siis tegin ikka valearvestuse. Kas tuua 2 juhet põranda seest välja (tulevase vaheseina asukohta) ühelt poolt põrandaprussi või siis teiselt poolt??? Valisin ikka vale poole, sest vaheseinani oli ikka oi kui pikk maa, hiljem selgus. Võtnud ja mõõtnud siis?!? 👿 Noh, võtsin siis nood 2 OSB-d aga toredasti lahti jälle ja tõstsin juhtme sinna, kust ta oleks juba kohe esimese korraga pidanud väljuma... Uh 😂
Ah jaa... OSB-d kulus mul 21,5 plaati, Lätist sai 23 toodud. Aga õnneks-õnneks-õnneks jagus mul selle hirrrrrmus raske laadungi üles vedamiseks ka kaks tubli abilist. Neid oleks enne veel rohkemgi olnud, aga tol õhtul oli juba pime ja... pimedas ikka jama jamada. Raske ja libe ja... Noored poisid jäid sel hetkel helpimise-listist välja. Mitte nende süül muidugi 😊
Tulid kaks teist, aga vähemasti valges.
Aitäh jällegi ja veelkord!
Tulid kaks teist, aga vähemasti valges.
Aitäh jällegi ja veelkord!
Kui 11.11 oli olemas vaid kujuteldav jupike põrandat, siis 21.11 oli stabiilset ja püsivat juba üpris palju. Aga päris valmimiseni läks veel aega.
Ja muidugi kõige selle vahepeal lõi pähe, et tegelikult mulle ei meeldi juba tükimat aega elutoa tapeet, kuidagi närviline ja häiriv. Kuigi omal ajal sai selle tellimuse järgi 2 kuud oodata...
Eks aastatega ikka maitsed muutuvad ja vanas ei tasu üldse kinni olla.
Selmet käsku täita ja prügi kokku korjata, ronis üks mees ise prügi asemel kotti...
Ja siis vahepeal pidasime Ranelikesekese 9-dat sünnipäeva kaa 💕💓💓
