Kuna ma olen ise vahepeal uitamas käinud siin ja sealpool Eesti piire, siis pildivaramut blogiformaadis pole jällegi saanud täiendada. No ei ole järjepidevust ka.
Jõudsin üleeile õhtul kargematelt maadelt tagasi ja eile saingi peas keerlnud mõtteid taas teoks hakata tegema. Jõudsin nii kaugele, et Ranel kolib koos oma sokkide ja miljoni legojupiga täna mulle naabriks. Aga Raneli toast järgmises postituses, see postitus on ikka selleks, et panna punkt minu oma pleissi otsingutele. Noh, 😊 tiiser jällegi või nii.
Nüüd võin väita, et tuba on valmis! Kui nüüd välja arvata........ 😠 endiselt ukse puudumine, mille Decorast pidin saama -21% hinnaga ka siis kui nad pea kuu aega tagasi selle mulle kes-kurat-teab-kust tellisid ja ütlesid, et max 3 nädalat läheb. Nojah. Ootan selle nädala ka ära ja siis lähen ikka toon oma kallilt kiluvaraste maalt uksed ära. Ja siis veel välja arvata elektripistikute endiselt puudumine.
Aga kuna mu tulevane raamaturiiul ja tugitool alles ootavad renoveerimist, siis hetkel ma neid ka otseselt toa "mitteküpsuse" nimistusse ei lisa.
Aga palun: pilti-pilti! Nii viimistluse järkudest kui lõpptulemusest.
Seinad värvitud ja tapeeditud! Värviks kasutasin Vivacolori Satin'i, mille alla käis mul ka kruntvärv. Kusjuures krunti ma panin igaks sajaks juhuks 2 kihti, kuna peale esimest kihti tundus sein ikka suht õudne. Pahtlivuugid kumasid kui kuu pilvitul ööl. Aga kui õige värvitoon peale sai, jäi lõpptulemus kena! Tooniks valisin õhk-õhk-õhkõrna roosa, ehk siis põhiliselt valge.
Huvitav toon, peaks mainima. Kui peale kandsin, jäi imekerge mulje roosast. Nii nagu pidigi. Aga nüüd vaata mis nurga alt soovid, roosat ei kuskil 😅 Pigem selline hele elevandiluutooni valge. Aga mulle sobib hästi!
Ühel õhtul alustasin seina dekroratiivkividega plaatimisega. Lootsin ka samal õhtul valmis saada, aga kuna nurkade lõikamine ja sobitamine võttis omajagu aega ja segu sai kah otsa, jätkasin järgmisel hommikul.
Huvitav oli minu jaoks see, et kui läksin Valmierasse dekoratiivkive ostma, olin ma jumala kindel, et autoga tulen tagasi, tagumik vastu maad - aga tutkit, polndki. Hoopis kipsist vormitud need va "kivid" 😄
Mulle sobivad need siiski hästi, kuna soov sellist seina saada oli oi-oi kui suur ja unistused on meil ju täitmiseks, eksole. Oli ka hoopis lihtsam töödelda neid kui keraamilist vms plaati - käsisaega muudkui lõikad ja kipsiriiviga saab ääred vajadusel siledaks sahistada.
Tulemus sai esialgu selline, üsna pragusid ja vagusid täis. Terve korralik päev kulus vahede ja ebameeldivuste silikoonimiseks, aga tulemus oli seda ka väärt, sein sai lõpuks niiiiii ilus ja kompleksne. Hiljem näeb.
Terve päev läks mul ka laminaatparketi paigaldamiseks. Kuna sedagi esimest korda elus täitsa omapäi teha sain, siis ehk saan andeks 😅 Edenes täitsa hästi minu arust. Vahepeal käis Raneli klassivend Karel ka abis paar rida panemas 😉 Tubli kutt!
Kui parkett maas ja siin majas lausa ime, ka liistud on paigas! Viskasin siis juba kardinapuud ja kardinad ka oma kohale paika.
Selle nurgaga on nüüd nii, et pikalt plaanisin sinna teha igavese uhke süsteemiga valgeks peitsitud voodrilauast hullult romantilises stiilis kapi. Aga välja tuli hoopis selline! Ütlen ausalt, et ei viitsinud jändama hakata ei voodrilaudadega ega lükandustega ega neid ka isegi mitte tellida. Pinterestis oli küllalt ideid ja varasemaltki silma jäänud selline imelihtne lahendus. Seina külge kinnitasin 4 lühikest kardinapuukonksu, mille peale 2 kardinapuud. Ette 4 K-Rautast saadud "linase" muljega valget kardinat, mille käsitsi "pooleks" õmblesin. Ja voilaa... Imelihtne, aga piisavalt sobiv. Seal taga on Ranelil peidukas ja kassidelgi meeldib seal magada ja mu voodipesud kenasti karvaseks aeleda 😏
Minu elu moto ! Unistaja nagu ma alati olnud olen...
See küünlake leidis ka lõpuks oma aukoha. Elen kunagi kinkis 😙😘
Ja vot nii siis ongi. Nüüd olen jõudnud sinna, et pildid on tehtud eile. Tuba on valmis ja ... ja nii ongi! 😍😍😍😎
Ja muidugi jälle on midagi pildilt juba puudu - praeguseks on toast läinud põrandalamp Raneli tuppa ja minu laual ilutseb nunnu ketiga käima tõmmatav laualambike mille ma Ikeast sain 😍
Ah jaa ! Ja kusjuures peegli ülen olen ma veel eriti happy, sest sellel on külje peal kaks sahtlit, mida välja tõmmates tulevad välja ehtelaekad! Niiiii ägeeee!
Üks mõni teine homme teen pilti ka kui ma oma pudinad sinna olen saanud sisse pandud.
Ja kui nüüd jälle piltidelt silmadega üle käia, siis pean ikka selle ka ära mainima, et laes mul köis tahab ka veel kohendamist saada. Paika pannes oli ta veidi jahe ja jäi oma jäikuse tõttu kenasti sirge. Aga soojaga vajus lössi. Ega midagi. Ükspäev teen ära.
