Hei-hei!
Vahepeal oli tõsiselt masendav motika kriis. Ses mõttes, et muidugi motikat kui bike'i või muidu tsiklit tahaks ma ka kõige muu kõrval omale kunagi saada, aga motivatsioonikriis oli päris pikalt teemaks küll. No ei tahtnud see viimane, ülemine koridor mitte edeneda. Küll on uksed ette panemata ja tolmu tuleks palju ja... lihtsalt puhkehetk ja päris pikk teine!
Aga päevake-paar tagasi leidsin oma kalli Motivatsiooni üles ja täna asusin tegutsema.
Päeva lõpetan küünlavalgel ilusamast homsest unistades. Ja kusjuures - homme ka tuleb üks tore päev, see on kindel! 😃 Kui ikka vana päev nii kenasti ära saata...
Üldiselt oli kõige suuremaks murekohaks trepiaugu ümbrus ja alumise korruse lae korda saamine trepi ümbruses. Kole-kole-kole oli see kõik! Ma ei tahtnud, ei suutnud ja ei võinud seda teha.
Aga ühel hetkel justkui võluväel sai mu õudusunenägu läbi! Trepiaugu ümbruse lahendus tuli ja sai ka kipsi paika. Kui kips paigas, sain korda teha ka lae. Ja seejärel panna elutuppa tapeedi ja ukseliistud. Seega alumisel korrusel oli pea-aegu stabiilsus uuesti saabunud (sellest ma ei räägi, et selle põrand tahab ka õlitamist saada ja ehk peale seda ka põrandaliistud jõuavad oma kohale.... khmmmm.... pärast mõnda head aastat...).
Aga täna leidsin lõpuks nii aega kui tahtmist hakata reaalselt lõpetama ka koridori viimistlust. Ei ole enam ettekäänet, et "ei-saa-teha-sest-uksi-pole-veel-ees-ja-ukse-äärde-on-vaja-veel-kipsiribad-panna". Ja "ving-ving-pahtlitolm-läheb-ju-alla-ja-kesse-selle-ära-koristab"
Kuradile!
Saab need ribad ka siis panna kui uksed oma kohal ja pahtlitolm läheb alla nagunii, füüsikaseadusi ju ümber ei pööra ei varem ega hiljem.
Käisin Valkas autole juua ostmas ja samas käisin läbi ka K-Rautast. Otsustasin, et enne värvi leidmist ja kokku mökerdamist ma sealt ei lahku. Leidsin värvi. Valikus oli ka üks hästi kihvt rohekas-sinine toon, aga esialgu kartsin, et jääb kärtsuks ja ei sobi mu planeeritavate "asjadega", mis seinale lähevad. Aga saab ka hiljem alati üle värvida kui soov tekib.
Mis värv sõelale jäi, näeb ükskord...
Vähemalt ma juba ise ka usun, et midagi taas liigub edasi.
Aga ustega on ikka jama... Põhimõtteliselt oleks ette vaja panna kaks ja pool ust. Üks on juba pea-aegu ees, aga tahab kobistamist saada jne... Link ja lukk puudu...
Uks on aga selline asi, mida mina puutuda ja ette panna lihtsalt ei julge. See tahab ikka liigselt täpsust ja varasemat kogemust saada, et korralikult käima hakkaks.
Minu stiil on täpsust nõudvates ehitustöödes aga enam-vähem selline 😁:
Nagunii on kõigil omal ka käed-jalad tööd täis, ei taha kedagi tüüdata ka oma abipalvega. Mõtlen ja kaalun, et ehk pean venna appi kutsuma... ükspäev ehk helistan...
Või siis... on keegi hea inimene ehk nõus ja need uksed ise väga mõistliku tasu eest paika panema?
Sest tõesti, siinkohal tunnistan, et mul on abi vaja... 😔
